Ka vanemad vajavad tuge

Lapse eest hoolitsemine nõuab palju jõudu. Miks ei saa vanema enda vajadusi pidevalt edasi lükata.

Spetsialistide vastuvõtud, tunnid, kool, dokumendid, kodused toimetused ja tavapärased igapäevamured täidavad hõlpsasti kogu kättesaadava aja. Vanemad harjuvad keskenduma lapse vajadustele ja oma väsimust pidama millekski kõrvaliseks.

Kuid ka pere ressursil on tähtsust.

Ei ole vaja kõigega ise hakkama saada

Abi võib välja näha väga erinev. Mõnikord on see paar tundi, mille laps veedab sugulasega. Mõnikord — koduste kohustuste jagamine täiskasvanute vahel. Mõnikord — vestlus psühholoogi või teiste vanematega.

Proovige endale ausalt vastata küsimusele: mis võtab praegu kõige rohkem jõudu ja millist osa sellest koormast saaks kellegagi veel jagada?

Ka väike puhkus loeb

Alati ei ole võimalik korraldada vaba nädalavahetust või puhkust. Seetõttu on oluline märgata väikeseid võimalusi taastumiseks: jalutuskäik, sport, kohtumine sõbraga, raamat, vaikus või lihtsalt tund ilma koduste ülesanneteta.

Igal inimesel on oma viis puhata. Siin ei ole õiget varianti.

Suhelge nendega, kes mõistavad

Erivajadustega laste vanematel on mõnikord raske tuttavatele selgitada, miks üks tavaline olmetingimus võib nõuda tohutult palju ettevalmistust ja jõudu.

Just seetõttu on vanemakogukonnad olulised. Nendes saab mitte ainult nõu, vaid ka kohtuda inimestega, kellele on sarnane kogemus tuttav.

Samas ei asenda kogukonna toetus professionaalset abi, kui seda vaja on.

Ka teie olete pere osa

Enese eest hoolitsemine ei tähenda, et lapse vajadused muutuksid vähem tähtsaks. Vanem on samuti pere liige ning tema seisund mõjutab kõigi teiste igapäevaelu.

Abi palumine on normaalne. Toetust vajavad mitte ainult lapsed. Mõnikord vajavad seda eriti need, kes on iga päev nende kõrval.